Alates 1860ndatest kuni Teise maailmasõja alguseni oli Lavrõ ehk Laura elukohaks kirevale luterlikule kogukonnale, kus elasid mitu põlvkonda lätlasi ja eestlasi.


Siin pered ehitasid endale kodu ja tähistati elusündmusi. Kirik mängis lahutamatut rolli kõigi oluliste dokumentide salvestamisel ja turvalises hoidmises. Eesti riiklikud arhiivid on nüüd nende dokumentide eestkostja. Enamik neist dokumentidest on digiteeritud ja neid saavad vaadata kõik registreerinud kasutajad.

Arhiivi registreerimisvorm asub siin: Eesti Rahvusarhiiv
Pärast registreerumist ja sisselogimist saate juurdepääsu kõikidele arhiividele.

Laura Luterliku koguduse andmed on jagatud neljaks osaks:

1.   Sündinute, abiellunute ja surnute nimekirjad - 1869-1926

2.   Sündinute nimekirjad - 1892-1919

3.   Perekondade nimekirjad - 1881-1900

4.   Surnute nimekirjad - 1892-1918

Andmed on enamasti kirjutatud enne kirjareformi poolt muudetud vene keeles. Osades aastates on arvestuses lisaks vene keelele kasutatud saksa ja läti keele kombinatsiooni.

Siin on osakene Lavrõ perekonna registrist. Igal leibkonnal on oma number ja tuuakse välja üksikisikud, kes olid perekonna liikmed. Näiteks on teada, et #17 on Jahn Wenneri perekond, kes oli sepp ja tuli elama Smiltenest Laurasse 1860ndatel. Jahni teine poeg, kellele nimi samuti oli Jahn (Läti keeles: Janis Venners). Ta oli ohvitser Läti rahvusväeosades ja suri Esimese maailmasõja lahingus, kaitstes Riiat 1916. aasta juulis. Janis Venners on maetud Rīgas Brāļu kapi ehk Riia Vendade kalmistule.